Willemstad

kapital di Korsow
(Bo a yega aki pa via página Willemstad, Kòrsou)
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Willemstad ta kapital i siudat mas grandi di Kòrsou. E tabata tambe e kapital di Antias Hulandes te ku e disolushon di esaki na oktober 2010. Willemstad ta konta ku un poblashon di mas o menos 125.000 habitante. E bahía di Santa Ana ta dividi Willemstad entre Punda i Otrobanda. For di 1886 e Koningin Emmabrug (e brùg di ponton) ta konektá e dos barionan. Awendia mayoria tráfiko ta pasa riba e Koningin Julianabrug.

Willemstad
Fecha di fundashon òf kreashon1634 Editá
Nòmber duná diWilliam II, Prince of Orange Editá
PaisKòrsou Editá
Kapital diKòrsou Editá
Situá naKòrsou Editá
Koordinatonan geográfiko12°6′29″N 68°56′6″W Editá
Twinned administrative bodyAmsterdam, Paramaribo Editá
Map

Willemstad su arkitektura ta un meskla di varios estilo kolonial hulandes i spañó i esaki a logra buta e siudat riba UNESCO su lista di herensia mundial.

Historia editá

E spañónan a deskubrí Kòrsou na 1499. Nan lo a yega dia 26 di yüli, dia di Santa Ana, lokual lo splika e orígen di bahía di Santa Ana su nòmber. Nan a disidí di establesé nan mes na aña 1527.

Na 1634, despues di mas ku shen aña bibá riba e isla, e spañónan a pèrdè Kòrsou na e hulandesnan. Nan a yama e parti ost di bahía di Santa Ana De punt, na Papiamentu Punta, lokual a bira Punda. E aña despues, 1635, nan a traha Fort Amsterdam pa defendé e entrada di e haf natural. E ta e fòrti mas bieu ku West-Indische Compagnie tabata tin. E stat a desaroyá rònt di e fòrti. Na aña 1707 nan a disidí di establesé un bario nobo na e parti west di e bahía di Santa Ana: Otrobanda. Esaki tabata mirá komo e sentro kultural di e stat.

Riba 30 di mei 1969, añanan di tenshon entre gruponan sosial i derechinan limitá di trahadónan a resultá den un wèlga. Despues ku wèlguista nan a tende ku Wilson Godett, lider di sindikato Algemene Haven Unie, a haña bala, nan a sende Heerenstraat na kandela. Hulanda a manda 300 marinir pa restorá orden na Kòrsou.

Ekonomia editá

E haf natural tabata e faktor prinsipal den e desaroyo di Willemstad. Ya den siglo 17, Asiento tabata e sentro di negoshi di katibu. Hende tabata trese katibu di Afrika na Kòrsou pa despues nan bai varios destinashon den Sentro- i Sur Amérika.

Despues di abolishon di sklabitut, e ekonomia di Kòrsou a sufri basta. Hopi hende a emigrá pa otro islanan den Karibe buskando trabou. Hopi di nan a haña trabou riba plantashinan di suku na Cuba. Ta te 1914, aña ku Shell a establesé un refineria nobo den Schottegat, e ekonomia a mehorá. E refineria, mihó konosí komo Isla, a ofrese hopi trabou, pa antianonan ku a emigrá i pa strañeronan di, entre otro, Karibe i Sur Amérika. Den e di Dos Guera Mundial e refineria tabata produsí kerosine pa bombarderonan merikano.

For di añanan 1960 Willemstad su ekonomia a kuminsa depende mas riba turismo.

Deporte editá

Beisbòl tin un presensia fuerte na Willemstad. Hungadó di MLB Andruw Jones (All-star), Jair Jurrjens (Atlanta Braves pitcher), i Wladimir Balentien (Cincinnati Reds outfielder) tur ta bini for di Willemstad. Pabao Little League a aparesé den sinku Little League World Series, ganando na 2004. Na 2008, un entro tim di Pabao Little League a gana e Junior League World Series, despues ku nan a gana e region Latino Merikano, anto despues ganando e region Asia-Pasifiko anto Mexico su kampeonnan regional pa bira e kampeon internashonal, i despues nan a gana e U.S. champion (West Region), Hilo Merikano/LL Nashonal (Hilo, Hawaii), ku 5-2.

Galeria editá

Lesa tambe editá

Link eksterno editá


  Mira tambe e kategoria Willemstad, Curaçao di Wikimedia Commons pa mas dato mediatiko tokante di e tema aki.