Guinea-Bissau
Guinea-Bissau, ofisialmente Repúblika di Guinea-Bissau (portugues: Republica da Guiné-Bissau), ta un pais den kontinente Afrika, situá na kosta wèst riba Oséano Atlántiko. E ta komparti frontera pasùit ku Guinea i panort ku Senegal. Su kapital i siudat prinsipal ta Bissau. Pa evitá konfushon ku su bisiña Guinea (tambe yamá Guinea-Konakri), e pais a agregá e nòmber di su kapital tras di su nòmber nashonal ora ku a haña independensia na 1974.[1]
Guinea-Bissau | ||
---|---|---|
![]() | ||
Atministrashon | ||
Kapital | Bissau | |
Geografia | ||
Área | 36,125 km² | |
Koordinatonan | 12°N 15°W / 12°N 15°W | |
Poblashon | ||
Populashon (2017) |
1,861,283 51.52 habitante/km² | |
Otro infromashon | ||
Moneda | West African CFA franc | |
Wèp | .gw | |
Kódigo | GNB | |
Tel | +245 | |
Mapa detaya di Guinea-Bissau | ||
![]() | ||
Imágennan riba ![]() | ||
Wèpsait ofisial | ||
[Editá Wikidata] · [Manual] |
Geografia i demografia
editáGuinea-Bissau tin un área di mas o ménos 36.000 km². E pais ta inkluí mas di 80 isla chikitu, inkluyendo e archipiélago di Bijagós, ku ta konosí pa su biodiversidat.[2]
Na 2014, e pais tabatin un poblashon di mas o ménos 1.693.398 hende. Mayoria di hende ta biba den pueblo òf zona rural. Religion prinsipal ta Islam, siguí pa Kristianismo i religionnan tradishonal afrikano.
Historia
editáGuinea-Bissau tabata un kolonia portugues, Guiné portugues. Aki tabatin basta lucha pa independensia ku a durá di 1963 te 1974, bou di e liderato di Amilcar Cabral i e partído PAIGC (Partido Afrikano pa Independensia di Guinea i Kabu Berde). Dia 24 di september 1973 e pais a deklará su independensia unilateralmente, ku un aña despues a wòrdu rekonosé internashonalmente ora ku Portugal mes a otorgá independensia formal.
Polítika
editáGuinea-Bissau ta un repúblika semipresidensial. E sistema polítiko ta basá riba un konstitushon ku a bai na vigor den 1984. E presidente ta e hefe di estado i e promé minister ta e hefe di gobièrnu. Presidente aktual ta Umaro Sissoco Embaló (2020) i promé minister ta Geraldo Martins (2023).
Ekonomia
editáE ekonomia ta basá prinsipalmente riba agrikultura, spesífikamente eksportashon di kashu, aros, i peska. Guinea-Bissau ta konsiderá un di e paisnan ménos desaroyá segun e indikadónan di Banko Mundial i Nashonnan Uni.
Idioma i kultura
editáE idioma ofisial ta portugues, pero "kriol di Guinea-Bissau", un idioma krioyo di base portugues, ta e idioma mas papiá den bida diario. E pais tin un riku herensia kultural ku diversidat étniko i musikal. Ritmo folklóriko, manera gumbe i kussundé, ta popular den e komunidat.
Fuente, nota i/òf referensia |