Guinea-Bissau

pais den Afrika

Guinea-Bissau, ofisialmente Repúblika di Guinea-Bissau (portugues: Republica da Guiné-Bissau), ta un pais den kontinente Afrika, situá na kosta wèst riba Oséano Atlántiko. E ta komparti frontera pasùit ku Guinea i panort ku Senegal. Su kapital i siudat prinsipal ta Bissau. Pa evitá konfushon ku su bisiña Guinea (tambe yamá Guinea-Konakri), e pais a agregá e nòmber di su kapital tras di su nòmber nashonal ora ku a haña independensia na 1974.[1]

Guinea-Bissau
Mapa
Atministrashon
Kapital Bissau
Geografia
Área 36,125 km²
Koordinatonan  12°N 15°W / 12°N 15°W / 12; -15
Poblashon
Populashon
 (2017)
1,861,283
51.52 habitante/km²
Otro infromashon
Moneda West African CFA franc
Wèp .gw
Kódigo  GNB
Tel  +245
Mapa detaya di Guinea-Bissau
Map
Imágennan riba Wikimedia Commons Wikimedia Commons
Wèpsait ofisial
[Editá Wikidata] · [Manual]

Geografia i demografia

editá

Guinea-Bissau tin un área di mas o ménos 36.000 km². E pais ta inkluí mas di 80 isla chikitu, inkluyendo e archipiélago di Bijagós, ku ta konosí pa su biodiversidat.[2]

Na 2014, e pais tabatin un poblashon di mas o ménos 1.693.398 hende. Mayoria di hende ta biba den pueblo òf zona rural. Religion prinsipal ta Islam, siguí pa Kristianismo i religionnan tradishonal afrikano.

Historia

editá

Guinea-Bissau tabata un kolonia portugues, Guiné portugues. Aki tabatin basta lucha pa independensia ku a durá di 1963 te 1974, bou di e liderato di Amilcar Cabral i e partído PAIGC (Partido Afrikano pa Independensia di Guinea i Kabu Berde). Dia 24 di september 1973 e pais a deklará su independensia unilateralmente, ku un aña despues a wòrdu rekonosé internashonalmente ora ku Portugal mes a otorgá independensia formal.

Polítika

editá

Guinea-Bissau ta un repúblika semipresidensial. E sistema polítiko ta basá riba un konstitushon ku a bai na vigor den 1984. E presidente ta e hefe di estado i e promé minister ta e hefe di gobièrnu. Presidente aktual ta Umaro Sissoco Embaló (2020) i promé minister ta Geraldo Martins (2023).

Ekonomia

editá

E ekonomia ta basá prinsipalmente riba agrikultura, spesífikamente eksportashon di kashu, aros, i peska. Guinea-Bissau ta konsiderá un di e paisnan ménos desaroyá segun e indikadónan di Banko Mundial i Nashonnan Uni.

Idioma i kultura

editá

E idioma ofisial ta portugues, pero "kriol di Guinea-Bissau", un idioma krioyo di base portugues, ta e idioma mas papiá den bida diario. E pais tin un riku herensia kultural ku diversidat étniko i musikal. Ritmo folklóriko, manera gumbe i kussundé, ta popular den e komunidat.