Museo di Kòrsou

museo na Kòrsou
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Museo di Kòrsou (hulandes: Curaçaosch Museum) ta un museo kultural-históriko den bario di Otrobanda na Willemstad, Kòrsou. E museo a habri porta dia 7 di mart 1948 den un edifisio ku antes tabata un hospital militar. E ta e promé museo di arte di Antias Hulandes[1] i esun mas bieu entre e museonan eksistente na Kòrsou.[2]

Museo di Kòrsou
Fecha di fundashon òf kreashon1948 Editá
PaisKòrsou Editá
Situá naWillemstad Editá
Koordinatonan geográfiko12°6′43″N 68°56′50″W Editá
Wèpsait ofisialhttps://hetcuracaosch.museum/ Editá
Map

Historia editá

Fundashon Museo di Kòrsou a wòrdu lantá dia 19 di febrüari 1946 riba inisiativa di Chris Engels i Rudolf Boskaljon. Kofundadónan tabata Nico van Meeteren, Pater Latour, Pater Realino, Willem Winkel, Egon Gerstl, Michiel Gorsira, Charles Ellis, Jossy Maduro i Willem Hoyer.[3] Apertura di e museo a tuma lugá dia 7 di mart 1948; un seremonia ofisialisá pa Gobernador Kasteel i siguí pa un introdukshon dor di Chris Engels i un charla tokante arte dor di Cola Debrot.[4] E museo ta alohá den un edifisio traha na aña 1853 ku tabata funshoná komo hospital di karantena pa marina hulandes. Antes di asumi su funshon nobo esaki ta wòrdu restourá pa arkitekto J.H. Werner.

Kolekshon i eksposishon editá

Su promé eksposishon tabata un kolekshon permanente di obranan di arte lokal manera muebel antik, set di porselana i glas i diferente tela antik ku ta data di siglo 18, 19 i 20; mayoria tabata donashonnan di e komunidat di Kòrsou. Awendia e museo ta poseé un kolekshon permanente basta amplio di pinturanan di artista di Reino Hulandes, artista internashonal i artistanan lokal, entre otro di Hipolito Ocalia, Max Nepomuceno, Luigi Pinedo i Jean Girigori. Den e hardin di e museo tin e estatua di e héroenan Luis Brion i Manuel Piar, banda di e eskultura di arte moderno di eskultornan lokal manera Yubi Kirindongo, Hortence Brouwn i Philippe Zanolino.[5] Despues di su restourashon e kiosko Shon Janchi Boskaljon, un monumento konmemorativo develá na 1937 riba Plasa Brion, tambe a haya un lugá den e hardin na 1986.[6][7]

 
E kariòn "De Vier Koningskinderen" na e fasada patras di e museo.

Na fasada di e edifisio tin un kariòn “De vier Koningskinderen” ku a wòrdu instalá na aña 1952. Su nomber ta referí na e kuater yu muhé nan di Reina Juliana. Den Galeria SNIP tin instalá e kokpit di e avion "De Snip" di KLM, ku a hasi e promé buelo transatlántiko for di Amsterdam pa Kòrsou na aña 1934. Ekshibishonnan di artista establesé i tambe artista relativamente nobo riba e esena di arte ta wòrdu organisá periodikamente. Desde su inisio e museo a logra trese diferente kolekshon renombrá di artistanan oropeo kontemporaneo pa ekshibí na Kòrsou. Asina na aña 1954 Museo di Kòrsou tabata e promé museo den Karibe i Latino Amérika ku a tene un ekshibishon di e pintor Vincent van Gogh. Ademas di Oropa a ekshibí arte di un variedat di pais, manera Venezuela, Hapon, Haiti i Israel i por a atmira mayoria di e artistanan antiano den ekshibishonnan di grupo òf solo.

 
Gobernador Piet Kasteel ta habri e museo na 1948.

Entre 1948 i 1969 e museo tabata bou maneho di e artista plástiko, Lucila Engels-Boskaljon. Apuntá komo kurator di 1970 te 1986, el a dediká su mes na atrae exposishonnan di eksterior.

Selekshon di ekshibishonnan editá

  • Artistanan kontemporáneo, 1948
  • Ekshibishon di Nos Arte, serie di ekshibishonnan ku a kuminsa na 1950
  • Ekshibishon Engels, Chris i Lucila Engels, 1950, 1955 i 1994
  • Vincent van Gogh, 37 obra original, 1952
  • Suzanne Perlman, 30 obra, 1961
  • Pioneronan, 50 obra maestro, 1962
  • Regreso n'e origen, 16 artista antiano bibá na Hulanda, 1981
  • Exploring the Past to Envisage the Future, 2014[8]

Galeria editá

Mira tambe editá

Link eksterno editá


  Mira tambe e kategoria Curaçao Museum di Wikimedia Commons pa mas dato mediatiko tokante di e tema aki.