Punda

bisindario den Willemstad
E artíkulo aki ta skirbí na papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.

Punda ta e parti pariba di Willemstad, Kòrsou. Huntu ku Otrobanda Punda ta forma e kapital di Kòrsou i ántes di Antia Hulandes, Willemstad. Den Punda algun di e edifisio di mas bieu di Willemstad ta situá. E parti di Punda yamá Handelskade ta e parti mas fotografiá di Kòrsou. For di 1886 Punda ta konektá ku Otrobanda via e brug di ponton, Koningin Emmabrug, i for di 1974 tambe via Koningin Julianabrug. For di 1997, Punda ta parti di e deklarashon di Willemstad komo Patrimonio di Humanidat.

Punda
PaisKòrsou Editá
Situá naWillemstad Editá
Koordinato geográfiko12°6′18″N 68°55′59″W Editá
Map

Etimologia editá

Orígen di e nòmber Punda no ta sigur. Tin un idea ku e ta bini for di e palabra hulandes "de Punt", ku ta nòmber di e isleta kaminda a traha Fort Amsterdam. Pero e palabra Punda solamente ta kuminsá sali den publikashonnan na spañó na mitar di siglo 19.[1] Pader Latour ta menshoná ku e etnólogo i lingwista suiso-merikano, Albert Gatschet, ta indiká, den un karta, ku Punda ta un palabra afrikano ku ta nifiká "plaats langs een rivier" of "ommuurde plaats waar het gouvernement gevestigd is".[2] Latour no ta indiká den kua idioma òf grupo di idioma Gatschet a bisa e palabra ta originá. Un ehèmpel di un pueblo asina kantu di riu ta Ndjoko Punda na Riu Kasai, na Kongo. Otro posibilidat ta ku e palabra ta bini di swahili. Den e idioma ei e palabra punda ta nifiká "buriku"[3]: kisas un referensia na Willemstad komo un lugá ku hendenan di pafó di siudat tabata yega ku buriku.

Historia editá

Kòrsou tabata forma un komunidat polítiko huntu ku Aruba, Boneiru i parti di loke awendia ta estado Falcón na Venezuela. Na 1499 spañónan a kolonisá e isla.

 
Breedestraat, Punda na Willemstad

Despues, hulandesnan a konkistá e isla i duna West Indische Compagnie komo propiedat pa goberná na aña 1634, bou di e lider Johannes van Walbeeck. E aña ei a kuminsá traha un fòrti yamá Fort Amsterdam parti pariba di Bahia di Santa Ana riba e península di 'de Punt'. Den e di dos parti di siglo 17 Punda tabata un siudat chikitu. Pa protehá e suidat akí a konstruí un muraya rònt di dje. Na kuminsamentu di siglo 18 kaba e área a yena i a kuminsá ku e bario nobo di Otrobanda. Na 1860 a desmantelá e muraya.